Eesti Teabe Agentuur eta.ee

Hitler saab teada, et Laaril sai ruum täis video:

Taust on järgnev: Eesti poliitiku Mart Laari käest küsiti ACTA teemal tema Facebooki kontol ja mingil hetkel läks arutelu administraatori jaoks üle piiri ning kõik sellega seostuvad postitused said ära kustutatud. ACTA pooldajad nägid selles muidugi tsensuuri, Mõrva-Mart aga teatas, et postitused olid ruumi kokkuhoiu pärast kustutatud ja seda tegid “administraatorid”.

Järgnev on tema ametlik selgitus:

Vaadates siin fännilehel toimuvat pean lisama, et ma pole kindlasti ühtegi arutelu kustutanud ega muud taolist teinud. Pärast pressikonverentsi võtsin veebilehe administraatorid ette – selgus, et muretsedes Facebooki ruumi sisulise täitumise pärast tänu korduvatele sissekannetele otsustasid nad sedalaadi kattuvate sissekannete hulka vähendada, et muuks aruteluks rohkem ruumi jätta. Kuidagi õnnestus neil aga maha võtta kogu arutelu, kaasa arvatud ka minu enda sissekanded

Reformierakonna idoloogilist suunda aitab ühiskonnas juba 5 aastat tutvustada ka Liberalismi akadeemia nimeline ühendus. Näiteks täna on isadepäev ja ühtlasi ka esimest korda tähistatav liberalismi päev. See esmakordne sündmus oli sedavõrd oluline, et isegi Eesti Reformierakonna Ringhääling (ERR) kajastas seda Vikerraadio hommikustes uudistes.

Akadeemia kodulehelt hakkab silma, et ürituse teade avalikustati 9. novembril ja päeva ise tähistatakse 13. novembril. See on ülimalt lühikese etteteatamisega üritus. Info avalikustatakse neljapäeval ja juba pühapäeval eeldatakse osalejaid. Ilmselt on tegemist siseringi üritusega, et see tingis info sedavõrd hilise avalikustamise.

Millest saab seostada Liberalismi akadeemiat Eesti Reformierakonnaga? Ennekõike seal lehel toodud inimeste nimedest. Eelnevad teated olid:

Kaja Kallas: riigi sekkumine majandusse toob rohkem kahju kui kasu 27.02.2011
Rait Maruste: Eesti areng on märkimisväärne 27.02.2011

Mõlemad esinejad on Riigikogusse valitud Reformierakonna liikmed. Nende teadete ilmumine veebruaris seostub ilmselt valimistega, õigupoolest käis sellel ajal juba eelvalimine, sest elektrooniline eelhääletus algas 24. veebruaril. Samuti sai 28. veebruarist eelhääletada jaoskondades pabersedelitega.

Pühapäevase ürituse esinejad on samuti Reformierakonnaga lähedalt seotud inimesed, kes on olnud nende palgal või kandideerinud valimistel: Rain Rosimannus oli eelmises Riigikogus, Kristen Michal oli varem peasekretär ja nüüd on justiitsminister ning Siim Kallas oli reformierakonna vapiloom ehk minister, peaminister ja nüüd Euroopa Komisjoni volinik.

Kontaktide lehel on samuti ära toodud Reformierakonna struktuurides töötanud inimesed: Rain Rosimannus, kes peetakse partei ideoloogiks ning Annika Arras, kes oli 2011. aasta valimiskampaania juht, praegu tööl peaministri büroos.

Viimane näide seoste kohta on akadeemia veebilehe www. liberalism.ee asumin serveris vps.reform.ee ehk samas serveris kui Eesti Reformierakonna koduleht.

Pole vist üllatav lugeda Äriregistrist, et selle sihtasutuse juhatusse kuulub Remo Tiigirand, kes on samuti selle erakonna liige ja kellele kuuluvad firmad omavad ka kaubamärke “Paremad uudised”, “Reformikiri,” “Eesti Teataja” ning “Tallinna Teataja”.

Kurb, et liberalismi päevana lörtsitakse ära isadepäev.

Liberalismi päeva tähistamise kava aadressilt www.liberalism.ee

Poliitikute sõnavõttudest on tekkinud mulje, et tubli eksport aitab meie majandusel kasvada ja me saame majanduskriisi ületatud. See kõlab ilusalt aga on vale kuni põhjani, sest me impordime palju rohkem kui ekspordime.

Käesoleval aastal on meie 9 kuu kaubavahetus negatiivne 458,9 miljoni euroga. See tähendab, et kroonides arvestatuna oleme importinud 7 177 miljonit või 7,1 miljardit rohkem kui ise Eestist väljapoole müünud.

Eesti kaubavahetuse bilanss näitab, et 2011. aasta 9 kuuga on import olnud kokku 458,9 miljonit eurot suurem kui Eesti eksport. Graafik Virgo Kruve

Eesti on oma tarbimist (import) tõenäoliselt rahastanud võetud laenudega. Täpsema ülevaate saamiseks tuleks vaadata ka pankade rahavoogusid, mis jääb mõne teise sissekande teemaks.

Parlament (Riigikogu) arutab täna eelmise aasta inimarengu aruannet. See on vaid formaalsus, sest erinevate autorite poolt koostatud teksti järgi meil sisuliselt mingeid arenguid ei kavandata.

Kõige vapustavam võrdlus Baltikumi 3 riigi vahel on seadusandluses. Nimelt Eesti parlament algatab vaid 1/5 seadustest ja ülejäänud 4/5 tulevad valitsusest. Seega võime öelda, et parlament on tõesti valitsuse (kummi)tempel, mis vaid kiidab formaalselt otsused heaks.

Parlamendis heaks kiidetud eelnõud algatajate järgi. Graafikult on näha, et Eestis ja Lätis on suurem osa valitsuse algatatud eelnõud, Leedus on õnneks ülekaalus parlamendi töö. Allikas: Inimarengu aruanne, graafiku autorid Vello Pettai, Daunis Auers, Ainė Ramonaitė

Eesti inimestel ei oleks sellist kallist parlamenti vaja, mis tegeleb peamiselt valitsuses olevate erakondade algatuste jõustamisega. Kogu arutelu on viidud parlamendi saalist välja ja see toimub ministeeriumites, mis ei ole demokraatiasse kavandatud.

Rakvere linnapea Andres Jaadla süüdistus korruptsioonivastase seaduse rikkumises tuleb siiski arutusele  16.-20. jaanuar ning 6. ja 8. veebruaril 2012. See teisipäevane istung.

25. oktoobri istung on seotud järgneva tegevusega:

Andres Jaadla sõlmis mullu oktoobris töövõtulepingu OÜga Rakvere Linnahooldus Rakvere linna ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks aadressil Spordi 20. Jaadla oli OÜ Rakvere Linnahooldus nõukogu liige, sellega rikkus ta korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu teha omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid seaduses nimetatud isikutega, kelleks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik. Politsei määras Jaadlale 3000kroonise (191 eurot) trahvi.

http://www.ohtuleht.ee/449007

Pange tähele, et artiklis ei mainita Rakvere linnapeal Jaadla kuulumist Reformierakonda.

Lõpuks ometi on asutud seadusi eiravaid kohtutäitureid korrale kutsuma. Neist üks jultunumaid Risto Sepp sai TV3 uudiste teatel kriminaalsüüdistuse. Millise asja eest, pole kahjuks teada, sest 20. oktoobri saates seda kirjas ei olnud. Otsisin ka internetis aga sealne otsing ei andnud veel vastust.

Taustaks olgu öeldud, et selle kirjutajal oli isiklik kokkupuude selle kohtutäiga. Seaduste selgitamine talle võttis poolteist aastat aega, 2 Justiitsministeeriumi korrale kutsuvat otsust ning lõpuks halduskohtu otsust. Seda kõike selle pärast, et ta arvas endal olevat õiguse küsida menetluse alustamise tasu kui dokumendid saatis kulleriga valel aadressil, kus neid keegi ei saanudki vastu võtta.

See olgu ka lisatud, et Tõnis Palts maksis talle pool miljonit linna rahast (täpsemalt küll umbes 0,6 miljonit krooni) Tartu maantee laiendusele ette jäänud büroopinna eest. Siis ta oli veel Res Publica liige, nagu ka Palts.

Rohkem ei hakka siinkohal meenutama seda kokkupuudet lugemisraskusega inimesega, kellel pealegi on ka valetavad abilised (tõlgendas samamoodi ekslikult seadust).