Pärnu Postimees ei tunnista oma linna ajaloolist rolli Eesti Vabariigi väljakuulutamises

17. oktoober 2011

Esimest korda loeti Eesti iseseisvuse manifest ette 23. veebruaril 1918. Pärnus Endla teatri rõdul. Alles järgmisel 24. veebruaril loeti see ette Tallinnas. Nüüd on muidugi hilja hakata vaidlema, kas riigi sünnihetk on 23. või 24. kui kõigis ametlikes materjalides on kirjas viimane kuupäev.

Ajaleht "Pärnu Postimees" nimetab Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähtpäevana 24. veebruari. Tegelikult loeti see tekst ette 23. veebruari õhtul kell kaheksa õhtul Endla teatri rõdult (see on Pärnus). Pilt ajalehe veebist

Ajaleht "Pärnu Postimees" nimetab Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähtpäevana 24. veebruari. Tegelikult loeti see tekst ette 23. veebruari õhtul kell kaheksa õhtul Endla teatri rõdult (see on Pärnus). Pilt ajalehe veebist

Ametlikust loogikast lähtudes kirjutas Pärnu Postimees muidugi õigesti aga oma linna üle uhkust tundes oleks pidanud ikkagi mainima 23. veebruari sündmust.

Eestis tuli juurde 5772 ravikindlustatud inimest aga 3 aastaga on kadunud 96175 töökohta

16. oktoober 2011

30. septembril 2011 oli Eestis 580 121 Haigekassa ravikindlustusega inimest. Neile lisandusid riigi poolt kindlustatud (töötud, jne) ning võrdsustatud isikud (pensionärid, lapsed). Ravikindlustuse saamiseks on tulnud tasuda sotsiaalmaksu ja need inimesed on töötavad. Võrreldes 30. juuniga oli nende arv kasvanud 5772 inimese võrra. Just selline arv tööhõivesse tulnud inimesi oli kokku nelja ringkonna peale: Harjumaa (2088), Pärnumaa (1113), Virumaa (1261) ja Tartumaa (1261). Seejuures pole tegemist maakondadega, vaid regionaalsete keskustega, mille all on rohkem kui 1 maakond. Näiteks Harju alla kuulub Tallinn, Harjumaa, Raplamaa ja äkki veel midagi.

Üldsumma 580 tuhat töötavat inimest on muidugi parem kui veel kevadel olnud number aga võrreldes näiteks 2008. aastaga on see endiselt katastroofiline. 30. septembril 2008. oli Haigekassas ravikindlustatud 676296 inimest, nüüd 3 aastat hiljem oli neid 96175 vähem. 30. septembril 2011 oli alles eelpool nimetatud 580121 inimese sotsiaalkindlustus.

Töötuse numbrid on eksitavad.

3 aastat tagasi oli septembri lõpus arvel 20015 registreeritud töötut. Käesoleval aastal oli 29. septembri seisuga Töötukassas registreeritud 46869 töötut. Seejuures arvestab Töötukassa töötuseks 7,2 protsenti ja tööjõuliseks elanikkonnaks (16 kuni pensioniiga) vaid 648 tuhat inimest. Pange tähele, et seda on võrreldes 3 aastat tagasi sotsiaalkindlustust omanud töötajatega võrreldes 28 tuhat inimest. Tegelik vahe on veel suuremgi, sest 2008. aasta septembris oli 676296 inimest tööl ja 20015 registreeritud töötut ehk tööjõulisi pidi olema 696311 inimest. Kas Töötukassa tahab Statistikaameti numbritele tuginedes väita, et 3 viimase aastaga on Eestist lahkunud vähemalt 48311 inimest tööle teistesse riikidesse? Selle väite kummutavad Haigekassa numbrid, mis näitavad 3 aasta jooksul nende registris olevate inimeste arvu muutumist 34706 inimese võrra. Need on ilma ravikindlustuseta inimesed, keda registritest ei leia ja keda ametnike jaoks ei eksisteeri. Näiteks 2006. aasta lõpus oli Haigekassa registris vähem inimesi kui 2008. aasta septembris aga ometigi 29484 inimest rohkem kui praegusel ajal.

Terver Pärnu linna jagu inimesi on lihtsalt registritest kadunud. Seda Andrus Ansipi inimvaenuliku poliitika tõttu.

Inimesed ei tule kommunisti vastu protestima

15. oktoober 2011

Tänane päev näitas, et Eesti inimesed ei soovi oma olukorda muuta. Nad ei tule isegi oma rahulolematust väljendama. Seda näitas “Õhtulehe” kajastus Vabaduse väljakul peetud üritusest, mis oli osa üle maailma toimuvatest üritustest “Occupy Wall Street.” http://www.ohtuleht.ee/video/447943

Ametlik Eesti riik elab Moskva ajavööndis

14. oktoober 2011

Kõik Eesti kodanikud, kes kasutavad ID-kaarti digitaalse allkirja andmiseks, teevad seda mitte Eestis kehtiva aja järgi, vaid Moskva* aja järgi (-1 tund). Nimelt saavad digitaalse allkirjaga failid omale kellaaja, mis on tund aega varasem. Näiteks allkirjastades dokumendi kell 0.50, saab see ajaks 23.50 eelmisel päeval.

Kas sellel lisatunnile on mõju? Tõenäoliselt mitte väga suurt, sest tavalises elus ei ole vahet, millisel tunnil dokument allkirjastatakse. Siiski võib esineda juhuseid, kus tund saab määravaks, sest mingi toimungu jaoks oli seatud kellaaeg või antud kuupäev.

Mis on selle tõenäoline põhjus? Kevadel jäeti ajavööndi muutmisel arvutisüsteemis kell õigeks keeramata. Arvestades seda, et uus üleminek talveajale toimub juba 30. oktoobril, pole ka enam kaua jäänud seda vale ajaga dokumentide perioodi. Täpselt nii nagu isegi seisev kell näitab päevas 2 korda õiget aega, elab ka Eesti riik vähemalt pool aastat ametlike dokumentide allkirjade järgi õiges ajavööndis.

Elagu e-riik Eesti!

* Moskva = Brüssel

Meedia kajastab Wall Streeti vastaseid proteste omakasu eesmärgil

14. oktoober 2011

Täna peaks olema üle maailma protestid rahamaailma võimu vastu. See, mis sai alguse New Yorgis liikumisena “Okupeeri Wall Street” (Occupy Wall Street), on levinud teiste riikide suurematesse linnadesse ja mingeid proteste proovitakse teha ka Eestis.

Eesti kohta võib juba ära öelda, et õpetajate palgatõusu protestide mannetus näitas selle rahva murtud olekut. Nad ei julge või ei pea vajalikuks tulla tänavatele meelt avaldama.  Eelnevate aastakümnete jooksul tegeles KGB just algatusvõimeliste inimeste väljaselgitamisega. Need, kes olid valmis aktsepteerima kommunistlikku parteid, said teostada oma ideid. Teised, kes proovisid ainuvõimust erinevalt mõelda või käituda, langesid jälitamise ja tagakiusamise alla. Selline mõtlemise ja algatusvõimega inimeste süstemaatiline eristamine kui ühiskonnale ohtlikud elemendid, tähendaski praeguseks mugandujate massi tekkimist, kes on kõigega rahul kuni neid endid ei piinata. Nad on valmis taluma kõike, ka madalamat palka aga tänavale protestima nad ei lähe. See on aastakümneid kestnud hirmuvalitsuse tulemus, mida praegugi võimul olevatel endisel kommunistist peaministril on mugav ära kasutada.

EFSF-iga liitumine tõstis riigi võlakoormat 365 protsenti

12. oktoober 2011

Eesti peaminister Andrus Ansip armastab rääkida Eesti riigi madalast laenukoormast. See on osaliselt tõsi, sest riigi võlb ongi väike ja ulatus 2010. aaastal Eesti Panga andmete järgi 754,1 miljoni euroni.

EFSF-iga liitumiseks antud garantii on tegelikult raamatupidamise järgi võlg, see kajastatakse bilansis võlgadega samal poolel. Seega toimus 29. septembril 59 Riigikogu saadiku poolse otsusega selle võlakoorma 3,65 kordne kasvatamine, sest nüüd on see 754,1 miljoni + 2 miljardit eurot.

Virgo Kruve on kirjutanud artikli Eesti võlakoorma suurendamisest ja näitab ka graafiliselt Eesti Panga andmete alusel, et Eesti era- ja juriidiliste isikute laenukoormus koos riigivõlaga on juba 2007. aastast olnud suurem kui riigi sisemajanduse produkt. Järgnev graafik ongi selle teksti juurest.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes).Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve

Kui hakata meenutama, siis 2005. aastal sai peaministriks Andrus Ansip. Pärast seda toimus Eesti inimeste ja firmade võlakoorma kiire kasvamine ja juba järgmiseks aastaks olid need ligikaudu võrdsustunud. Seejärel 2007. aastal ületasid esmakordselt Eesti riigivõlad selle summa, mille eest toodeti riigis kaupu või pakuti teenuseid. Järgnenud aastatel oli võlakoormus pidevalt suurem kui riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP), mis on graafikul esitatud punase joonega.

Asjaolu, et Eesti Vabariik on vähe laenanud, pole eriti kindlustunnet andev, sest tema kodanikud on laenanud meeletult suure summa ja kui nende maksevõimega midagi juhtub, siis tunneb seda laekuvates maksudes ka riik. Tegelikult ongi riik kogenud maksutulude alanemist. Võrreldes 2008. aastaga deklareeriti Eesti riigile maksutulu 2010. aastal 33 protsenti vähem, mis on 29 miljardit krooni (1,85 miljardit eurot).

Tähelepanuväärne, et möödunud aastal teeniti Eestis palgatulu 1,85 miljardit eurot vähem kui 2008. aastal ja Eesti Vabariigi parlament otsustas 1,995 miljardit eurot anda EFSF fondile garantiideks.

Starmani kaubamärgid on panditud SEB pangale 3 miljoni euro eest

8. oktoober 2011

Oktoobri “Kaubamärgileht” annab teada 76. leheküljel, et meedia- ja sidefirma Starman on talle kuuluvad 3 kaubamärki pantinud SEB kasuks.

KAUBAMÄRGI PANTIMINE
Reg nr: 35232, 44220, 44221
Pandipidaja: AS SEB Pank, Tornimäe 2,10145 Tallinn, EE
Pandi rahalise väärtuse suurus: 3 000 000 eurot (kolm miljonit eurot)
Registerpandi järjekoht: teine
Registerpandi seadmise leping sõlmitud 05.08.2011
Registrikande jõustumise kuupäev: 30.08.2011

Samas on lisatud ka teade, et registrist on kustutatud varasemad kirjed Swedbanki kasuks seatud pandist. “01.09.2009 tehtud registrikandest on 30.08.2011 kustutatud pandipidaja Swedbank AS kasuks seatud pandi andmed.”

2009. aastal oli Starman oma kõik 3 kaubamärki pannud panti kokku 23 469 900 krooni eest. Praegusel juhul oleks summa siis 46,92 miljonit ehk poole suurem. Väärib ka rõhutamist, et selle eelneva info kohta tegi samal päeval artikli ka ühe kontserni portaal e24.ee kuid ei viidanud selle tähelepaneku algsele tegijale. Teades, et laupäeval nad töötavad vähendatud arvu töötajatega, saigi praegune info Starmani kaubamärkide panti panemisest avaldatud 8. oktoobril kell 15.50

Täna algab aegunud .ee domeenide kustutamine

5. oktoober 2011

5. juulil 2010 registreeritud domeenide pikendamise aeg on tänaseks möödas ja 5. oktoobril algab nende registrist kustutamine. Mis kell seda tehakse, ei ole veel teada. Samuti ka mitte kustutamisele minevate domeenide arv, mida ei ole varem pikendatud.

Täna hommikul oli registreeritud domeene järgnevalt.

eestiinternet.ee registreeritud domeenid 5.11.2011 hommikul

eestiinternet.ee registreeritud domeenid 5.11.2011 hommikul

Hommikul oli 64 116 domeeni.

Veel üks reisifirma läinud

5. oktoober 2011

Majanduskriis on puhastanud turismifirmade turgu. Varem on pankrotiga lõpetanud aktiivsed späm kirjade saatjad TopTour, Reisima.net või Estour. Kõik need firmad on ära märgitud spam kirjade andmebaasis. Seal on veel teisigi reisifirmasid, kes saadavad aktiivselt teateid.

Reisifirma Estour OÜ kuulutati 28. augustil 2011 pankrotis olevaks ja tema koduleht estour.ee ei ole enam internetis kättesaadav. Üks rämpsreklaami levitav lehekülg jäi vähemaks.

Estour OÜ pankroti välja kuulutamne 28.08.2011
Estour OÜ pankroti välja kuulutamne 28.08.2011

.

estour.ee whois info
estour.ee whois info

.

Estour OÜ maksuvõlg 5.11.2011 seisuga
Estour OÜ maksuvõlg 5.11.2011 seisuga
MAKSUVŐLGADE TŐEND
Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel OÜ Estour (PANKROTIS) (10966502) maksude ja maksete vőlgu seisuga 05.10.2011 järgmiselt:

 

Nőude liik Maksuvőlg (EUR) Sh tasumisgraafikus (EUR) Sh vaidlustatud (EUR)
Intress 361,66 0,00 0,00
Kinnipeetud tulumaks 1 299,79 0,00 0,00
Sotsiaalmaks 11 111,34 0,00 0,00
KOKKU: 12 772,79 0,00 0,00

 

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal OÜ Estour (PANKROTIS) (10966502) seisuga 05.10.2011 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 0,00 eurot.
Maksuvőlgade väljatoomisel on arvesse vőetud maksukohustuslaste registris kuni 05.10.2011 08:47 kajastatud andmed.
MKS § 14 lg 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvőlgade puudumise tőendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvőlg kőikides sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 15 eurot vői kui maksuvőla tasumine on tasumisgraafikus.

.

Eesti riigivõlg kasvas 7 aastaga 97,2 protsenti

2. oktoober 2011

Eesti oli eurotsooni riikide seas võlakoormuse (avalik sektor, riigivõlg) kasvatamiselt alates Euroopa Liiduga liitumisest kolmandal kohal. Meist kiiremini kasvatasid iga inimese kohta arvestatud võlasummat vaid Luksemburg ja Iirimaa.

Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve

Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve

Edetabeli riigivõla suurenemisest iga liikmesriigi elaniku kohta protsentides aastatel 2004. kuni 2010. (võlg € inimese kohta, selle muutus %).

  1. Luksemburg 291,1
  2. Iirimaa 200,9
  3. Eesti 97,2
  4. Portugal 84,2
  5. Slovakkia 83,5
  6. Sloveenia 79,7
  7. Kreeka 78,8
  8. Hispaania 50,7
  9. Saksamaa 44,4
  10. Prantsusmaa 41,4
  11. Holland 40,6
  12. Austria 30,9
  13. Malta 26,6
  14. Soome 25,3
  15. Itaalia 21,7
  16. Belgia 18,5
  17. Küpros 7,5

Eesti peaminister Andrus Ansip kordab sageli, et Eesti riigi võlg on väike. See on tõsi nii protsentidena SKP-st kui üldsummana (isegi elaniku kohta jagatuna) aga seejuures on meie riigivõlg kasvanud suurema protsendi iga inimese kohta kui Portugalis, Kreekas või Hispaanias. Soomega võrreldes oleme lausa 3 korda enam võlga võtnud.

Euro ostujõud on liikmesriikides erinev ehk sõltub palgatasemest. Protsentides väljendatud muutus on sellest neutraalsem ja näitab, millised riigid on oma võlakoormat tegelikult kasvatanud võrreldes 2004. aasta positsiooniga.