Eesti riigivõlg kasvas 7 aastaga 97,2 protsenti

avalikud teated No Comments

Eesti oli eurotsooni riikide seas võlakoormuse (avalik sektor, riigivõlg) kasvatamiselt alates Euroopa Liiduga liitumisest kolmandal kohal. Meist kiiremini kasvatasid iga inimese kohta arvestatud võlasummat vaid Luksemburg ja Iirimaa.

Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve
Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve

Edetabeli riigivõla suurenemisest iga liikmesriigi elaniku kohta protsentides aastatel 2004. kuni 2010. (võlg € inimese kohta, selle muutus %).

  1. Luksemburg 291,1
  2. Iirimaa 200,9
  3. Eesti 97,2
  4. Portugal 84,2
  5. Slovakkia 83,5
  6. Sloveenia 79,7
  7. Kreeka 78,8
  8. Hispaania 50,7
  9. Saksamaa 44,4
  10. Prantsusmaa 41,4
  11. Holland 40,6
  12. Austria 30,9
  13. Malta 26,6
  14. Soome 25,3
  15. Itaalia 21,7
  16. Belgia 18,5
  17. Küpros 7,5

Eesti peaminister Andrus Ansip kordab sageli, et Eesti riigi võlg on väike. See on tõsi nii protsentidena SKP-st kui üldsummana (isegi elaniku kohta jagatuna) aga seejuures on meie riigivõlg kasvanud suurema protsendi iga inimese kohta kui Portugalis, Kreekas või Hispaanias. Soomega võrreldes oleme lausa 3 korda enam võlga võtnud.

Euro ostujõud on liikmesriikides erinev ehk sõltub palgatasemest. Protsentides väljendatud muutus on sellest neutraalsem ja näitab, millised riigid on oma võlakoormat tegelikult kasvatanud võrreldes 2004. aasta positsiooniga.

Eurotsooni liikmete riigivõlg inimese kohta 6 aastaga kasvanud kuni 22067 eurot

avalikud teated No Comments

Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on toimunud kõigis liikmeriikides avaliku sektor võlakoormuse kasv. Üldnumbrites inimese kohta on kõige rohkem riigivõlga võtnud Iirimaa 22067 eurot, Kreeka 12414 €, Luksemburg 11142€, Saksamaa 7824€, Prantsusmaa 7163€ ja Portugal 6896 €. Sellest loetelust ilmneb, et suured tuumikriigid Saksamaa ja Prantsusmaa on ka iga oma elaniku kohta (lapsed ja vanurid nende hulgas) võtnud rohke laenatud eurosid kui Portugal, Itaalia või Hispaania. Nad ei ole küll sedavõrd palju juurde laenanud kui Iirimaa ja Kreeka aga sellegi poolest on muretsemiseks põhjust.

Eestis on siiani jäänud mulje, et sakslased ja prantslased päästavad Euroopa perifeerias asuvad eurot kasutavad riigid. Tegelikult suurendavad nemad oma võlakoormat.

Kui võlgade kasvamise edetabeli 1. ja 2. kohal olevad Iirimaa ja Kreeka on juba käpuli, siis samas suunas liiguvad ka Berliin ja Pariis.

1. Iirimaa 22067
2. Kreeka 12414
3. Luksemburg 11142
4. Saksamaa 7824
5. Prantsusmaa 7163
6. Portugal 6896
7. Holland 6433
8. Austria 5766
9. Itaalia 5424
10. Belgia 4890
11. Hispaania 4661
12. Soome 3277
13. Sloveenia 2965
14. Slovakkia 2261
15. Malta 2141
16. Küpros 929
17. Eesti 350

Graafiliselt näeks see välja selline:

Graafik. Aastatel 2004. kuni 2010. eurotsooni liikmetest enim riigivõlga suurendanud riigid on Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa. Eurostati andmete alusel tegi graafiku Virgo Kruve
Graafik. Aastatel 2004. kuni 2010. eurotsooni liikmetest enim riigivõlga suurendanud riigid on Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa. Eurostati andmete alusel tegi graafiku Virgo Kruve

Mida siia veel lisada?

Kui vaadata üldnumbreid, siis Saksamaa riigivõlg oli 2010. aastal 2,07 triljonit eurot. See on ligikaudu sama suur kui 14 riigil kokku: Iirimaa, Portugal, Hispaania, Kreeka, Malta, Luksemburg, Küpros, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Austria, Eesti, Belgia, Holland on kokku laenanud 2,34 triljonit eurot. Inimesi on neis 14 riigis kokku 118 miljonit 219 tuhat aga Saksamaal vaid 82 miljonit 531 tuhat.