Eesti riigivõlg kasvas 7 aastaga 97,2 protsenti

Eesti oli eurotsooni riikide seas võlakoormuse (avalik sektor, riigivõlg) kasvatamiselt alates Euroopa Liiduga liitumisest kolmandal kohal. Meist kiiremini kasvatasid iga inimese kohta arvestatud võlasummat vaid Luksemburg ja Iirimaa.

Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve
Aastatel 2004. kuni 2010. enim avaliku sektori ehk riigivõla hulka suurendanud riigid. Arvestus: riigivõlg inimese kohta, muutus väljendatud protsentides. Eurostati andmete alusel graafik Virgo Kruve

Edetabeli riigivõla suurenemisest iga liikmesriigi elaniku kohta protsentides aastatel 2004. kuni 2010. (võlg € inimese kohta, selle muutus %).

  1. Luksemburg 291,1
  2. Iirimaa 200,9
  3. Eesti 97,2
  4. Portugal 84,2
  5. Slovakkia 83,5
  6. Sloveenia 79,7
  7. Kreeka 78,8
  8. Hispaania 50,7
  9. Saksamaa 44,4
  10. Prantsusmaa 41,4
  11. Holland 40,6
  12. Austria 30,9
  13. Malta 26,6
  14. Soome 25,3
  15. Itaalia 21,7
  16. Belgia 18,5
  17. Küpros 7,5

Eesti peaminister Andrus Ansip kordab sageli, et Eesti riigi võlg on väike. See on tõsi nii protsentidena SKP-st kui üldsummana (isegi elaniku kohta jagatuna) aga seejuures on meie riigivõlg kasvanud suurema protsendi iga inimese kohta kui Portugalis, Kreekas või Hispaanias. Soomega võrreldes oleme lausa 3 korda enam võlga võtnud.

Euro ostujõud on liikmesriikides erinev ehk sõltub palgatasemest. Protsentides väljendatud muutus on sellest neutraalsem ja näitab, millised riigid on oma võlakoormat tegelikult kasvatanud võrreldes 2004. aasta positsiooniga.