Avaliku sektori välisvõlg

Eesti avaliku sektori välisvõlg oli 2015. aasta seisuga 1453,3 miljonit eurot. Suurim kasv toimus Andrus Ansipi (2005-2014) ajal: 986,3 miljonit ehk 239 %.

Eesti Pank on avaldanud statistika avaliku sektori välisvõla kohta. Numbrid on vähem kõnekad kui graafik ja nii on parem vaadata lisatud graafikut.

Eesti avaliku sektori välisvõlg 2002.-2015. oli 1453 miljonit eurot.

Eesti avaliku sektori välisvõlg 2002.-2015. oli 1453 miljonit eurot.

2002. aastal oli Siim Kallase valitsus(Reformierakond ja Keskerakond), mille ajal avaliku sektori välisvõlg oli 216,3 miljonit eurot.

Järgnes Juhan Partsi valitsus(2003-2005), milles olid Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Nende ajal toimus välisvõla kasv 164,5 miljonit eurot. Võlasumma kokku 412,6 miljonit eurot.

2005. aastal tuli Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsus, mis lõpetas 2007. aastal 26,7 miljoni euro lisamisega. Avaliku sektori välisvõlg kokku 439,3 miljonit.

2007. valimiste järel tuli Andrus Ansipi teine valitsus, mis kestis 2009. aasta kevadeni ja milles olid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond. Toimus võla plahvatus. Pärast reformikate korraldatud Pronksiööd olid rikutud majandussuhted idanaabriga ja 2007. aasta suvel algas USA börsil likviidsuskriis, mis tasapisi levis teistesse riikidesse ja tõi 2008. aastal Eesti majanduskriisi. See kestis 2 aastat, SKP järjepidev kahanemine. See valitsus lisas 307,3 miljonit eurot avaliku sektori võlga. Avaliku sektori välisvõlg kokku 746,6 miljonit eurot.

2009. maikuus lahkus Sotsiaaldemokraatlik erakond valitsusest ja kuni järgmiste valimisteni 2011 olid Andrus Ansipi juhitud valitsuses Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica liit(IRL). Kuigi esimese aastaga lisasid nad veel 25,5 miljonit eurot avaliku sektori välisvõlga, oli 2011. aasta lõpus toimunud langus. Eesti avaliku sektori välisvõlg oli 512,6 miljonit eurot 2011. aasta seisuga.

2011. aastal toimunud valimiste järel tuli Andrus Ansipi moodustatud III valitsus, milles olid koos samad erakonnad, mis valimiste eelses valitsuses: Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica liit. See koostöö kestis ligi 3 aastat kuni 2014. aasta kevadel visati välja IRL ja võeti asemele Sotsiaaldemokraatlik erakond. Siin on õige arvestada viimase täisaasta võlga ehk Andrus Ansipi III valitsus lõpetas 2013. aasta 1398,9 miljoni euro suuruse avaliku sektori välisvõlaga. Alates valimistest olid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica liit lisanud 512,6 miljonilisele võlale veel 886,3 miljonit avaliku sektori välisvõlga ja see kasv oli 172,8 protsenti. Tõesti, Andrus Ansip kasvatas 3 aastaga võlga 172,8 protsenti!

Alates 2014. aasta kevadest sai peaministriks Taavi Rõivas, kelle valitsusse kuulusid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Vähem kui aastaga olid nad veel lisanud 182,1 miljonit avaliku sektori võlga ehk üldsumma 1581 miljonit oli tulnud 13 % lisamisega.

Järgmine valitsus tuli 2015. aasta märtsi valimiste järel ja selle moodustasid (nagu 2007) Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ning taaskord Isamaa ja Res Publica liit. Nende esimene valitsemisaasta lõppes väikse võla vähenemisega: 127,6 miljonit ehk 8,07 % üldsummast.

Eesti tegi võlariigiks Andrus Ansip ja tema erinevad valitsused, mis alustasid 2005. aastal 412,6 miljoni euro avaliku sektori võlaga ja lõpetasid 2013. aasta lõpu seisuga 1398,9 miljonilise võlaga. Andrus Ansipi valitsuste ajal kasvas avaliku sektori välisvõlg 986,3 miljonit. Välisvõla kasv oli 239 protsenti(%). Sellele lisanduvad ju veel intressid. Loomulikult võeti sellise võlakoorma juurde tekitanud poliitik Brüsseli palgale(volinikuks alates 2014. suvest pärast Euroopa Parlamendi valimisi).

Reformierakonna peaministrite ajal (2005-2015) kasvas Eesti avaliku sektori välisvõlg 412,6 miljonilt eurolt 1453,4 miljoni euroni, mis on kasv 1040,8 miljonit eurot ehk 252,25 %.

Comments are closed.