Pajula: riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal
http://www.postimees.ee/603080/pajula-riikliku-pensionisusteemi-lopp-on-lahedal/

Pensionisüsteemi lõpp on lähedal
http://www.ohtuleht.ee/448503

Eamets: pensionid päästab osaliselt võõrtööjõud
http://uudised.err.ee/index.php?06237101

Need 3 linki kasutavad ära inimeste ebakindlust tuleviku suhtes. Pikemas perspektiivis on need muidugi õiged, sest pensionifondid on loodud inimeste raha riisumiseks, mitte neile tulusa elu tagamiseks. Esimesed väljamaksete saajad võivad üsna kindlad olla, et nende raha ei lähe kaduma. Samas on hilisematel liitujatel juba kahtlane, kas nende väljamakseteks vahendeid piisab. Nagu kirjutas Virgo Kruve juba 2010. aasta augustis, siis pension on üha eemalduv miraaž. Selle all mõtles ta pensioniea tõstmist. Praegu räägib Hardo Pajula, et see on justkui püramiidskeem, mis saab otsa altpoolt tulijate arvu vähenemisega ja teine liberaalsete vaadetega Raul Eamets teeb jällegi ettepaneku võõrtööliste sissetoomiseks. See on lühinägelik käitumine, sest Eesti kiire vananemine ongi tingitud sellest, et ENSV aegadel toodi siia palju võõrtööjõudu Venemaalt ja teistest liiduvabariikidest. Nüüd on nad lõpetanud tööl käimise ja ootavad pensioni. Oma noorusajal ei saanud nad piisavalt palju lapsi, kes nüüd oleksid kasvanud tööealisteks ja nii ongi olukord, et tööturul on vähem inimesi kui pensioni vajajaid.

Esimest korda loeti Eesti iseseisvuse manifest ette 23. veebruaril 1918. Pärnus Endla teatri rõdul. Alles järgmisel 24. veebruaril loeti see ette Tallinnas. Nüüd on muidugi hilja hakata vaidlema, kas riigi sünnihetk on 23. või 24. kui kõigis ametlikes materjalides on kirjas viimane kuupäev.

Ametlikust loogikast lähtudes kirjutas Pärnu Postimees muidugi õigesti aga oma linna üle uhkust tundes oleks pidanud ikkagi mainima 23. veebruari sündmust.

30. septembril 2011 oli Eestis 580 121 Haigekassa ravikindlustusega inimest. Neile lisandusid riigi poolt kindlustatud (töötud, jne) ning võrdsustatud isikud (pensionärid, lapsed). Ravikindlustuse saamiseks on tulnud tasuda sotsiaalmaksu ja need inimesed on töötavad. Võrreldes 30. juuniga oli nende arv kasvanud 5772 inimese võrra. Just selline arv tööhõivesse tulnud inimesi oli kokku nelja ringkonna peale: Harjumaa (2088), Pärnumaa (1113), Virumaa (1261) ja Tartumaa (1261). Seejuures pole tegemist maakondadega, vaid regionaalsete keskustega, mille all on rohkem kui 1 maakond. Näiteks Harju alla kuulub Tallinn, Harjumaa, Raplamaa ja äkki veel midagi.

Üldsumma 580 tuhat töötavat inimest on muidugi parem kui veel kevadel olnud number aga võrreldes näiteks 2008. aastaga on see endiselt katastroofiline. 30. septembril 2008. oli Haigekassas ravikindlustatud 676296 inimest, nüüd 3 aastat hiljem oli neid 96175 vähem. 30. septembril 2011 oli alles eelpool nimetatud 580121 inimese sotsiaalkindlustus.

Töötuse numbrid on eksitavad.

3 aastat tagasi oli septembri lõpus arvel 20015 registreeritud töötut. Käesoleval aastal oli 29. septembri seisuga Töötukassas registreeritud 46869 töötut. Seejuures arvestab Töötukassa töötuseks 7,2 protsenti ja tööjõuliseks elanikkonnaks (16 kuni pensioniiga) vaid 648 tuhat inimest. Pange tähele, et seda on võrreldes 3 aastat tagasi sotsiaalkindlustust omanud töötajatega võrreldes 28 tuhat inimest. Tegelik vahe on veel suuremgi, sest 2008. aasta septembris oli 676296 inimest tööl ja 20015 registreeritud töötut ehk tööjõulisi pidi olema 696311 inimest. Kas Töötukassa tahab Statistikaameti numbritele tuginedes väita, et 3 viimase aastaga on Eestist lahkunud vähemalt 48311 inimest tööle teistesse riikidesse? Selle väite kummutavad Haigekassa numbrid, mis näitavad 3 aasta jooksul nende registris olevate inimeste arvu muutumist 34706 inimese võrra. Need on ilma ravikindlustuseta inimesed, keda registritest ei leia ja keda ametnike jaoks ei eksisteeri. Näiteks 2006. aasta lõpus oli Haigekassa registris vähem inimesi kui 2008. aasta septembris aga ometigi 29484 inimest rohkem kui praegusel ajal.

Terver Pärnu linna jagu inimesi on lihtsalt registritest kadunud. Seda Andrus Ansipi inimvaenuliku poliitika tõttu.

Tänane päev näitas, et Eesti inimesed ei soovi oma olukorda muuta. Nad ei tule isegi oma rahulolematust väljendama. Seda näitas “Õhtulehe” kajastus Vabaduse väljakul peetud üritusest, mis oli osa üle maailma toimuvatest üritustest “Occupy Wall Street.” http://www.ohtuleht.ee/video/447943