30. septembril 2011 oli Eestis 580 121 Haigekassa ravikindlustusega inimest. Neile lisandusid riigi poolt kindlustatud (töötud, jne) ning võrdsustatud isikud (pensionärid, lapsed). Ravikindlustuse saamiseks on tulnud tasuda sotsiaalmaksu ja need inimesed on töötavad. Võrreldes 30. juuniga oli nende arv kasvanud 5772 inimese võrra. Just selline arv tööhõivesse tulnud inimesi oli kokku nelja ringkonna peale: Harjumaa (2088), Pärnumaa (1113), Virumaa (1261) ja Tartumaa (1261). Seejuures pole tegemist maakondadega, vaid regionaalsete keskustega, mille all on rohkem kui 1 maakond. Näiteks Harju alla kuulub Tallinn, Harjumaa, Raplamaa ja äkki veel midagi.

Üldsumma 580 tuhat töötavat inimest on muidugi parem kui veel kevadel olnud number aga võrreldes näiteks 2008. aastaga on see endiselt katastroofiline. 30. septembril 2008. oli Haigekassas ravikindlustatud 676296 inimest, nüüd 3 aastat hiljem oli neid 96175 vähem. 30. septembril 2011 oli alles eelpool nimetatud 580121 inimese sotsiaalkindlustus.

Töötuse numbrid on eksitavad.

3 aastat tagasi oli septembri lõpus arvel 20015 registreeritud töötut. Käesoleval aastal oli 29. septembri seisuga Töötukassas registreeritud 46869 töötut. Seejuures arvestab Töötukassa töötuseks 7,2 protsenti ja tööjõuliseks elanikkonnaks (16 kuni pensioniiga) vaid 648 tuhat inimest. Pange tähele, et seda on võrreldes 3 aastat tagasi sotsiaalkindlustust omanud töötajatega võrreldes 28 tuhat inimest. Tegelik vahe on veel suuremgi, sest 2008. aasta septembris oli 676296 inimest tööl ja 20015 registreeritud töötut ehk tööjõulisi pidi olema 696311 inimest. Kas Töötukassa tahab Statistikaameti numbritele tuginedes väita, et 3 viimase aastaga on Eestist lahkunud vähemalt 48311 inimest tööle teistesse riikidesse? Selle väite kummutavad Haigekassa numbrid, mis näitavad 3 aasta jooksul nende registris olevate inimeste arvu muutumist 34706 inimese võrra. Need on ilma ravikindlustuseta inimesed, keda registritest ei leia ja keda ametnike jaoks ei eksisteeri. Näiteks 2006. aasta lõpus oli Haigekassa registris vähem inimesi kui 2008. aasta septembris aga ometigi 29484 inimest rohkem kui praegusel ajal.

Terver Pärnu linna jagu inimesi on lihtsalt registritest kadunud. Seda Andrus Ansipi inimvaenuliku poliitika tõttu.