Mitu uut erakonda mahub Eestisse?

Praegu on põnev aeg, kus paari päevase vahega tuli teade 2 uue erakonna asutamise plaanist. Üks neist on kevadest alates koos käinud liikumine “Eesti 200” ja teist loob Vabaerakonna hüljatud hunt Artur Talvik.

Eestis on registreeritud 11 erakonda, neist 6 on parlamendis ja 5 ei ole parlamendis. Välja on jäänud: Eesti Iseseisvuspartei 80051885, EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI 80060022, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu 80051862, Erakond Eestimaa Rohelised 80223139 ja Rahva Ühtsuse Erakond 80374223.

Parlamendis on esindatud: Eesti Keskerakond 80053370, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 80040344, Eesti Reformierakond 80043147, Eesti Vabaerakond 80366548, ISAMAA Erakond 80243584 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 80052459.

Praeguste erakondade seas on suur rabelemine üksteisega ja mõnedel parteidel ellujäämise eest. Näiteks Isamaa oli varem Res Publica ja Isamaa liit aga valimiskünnisele langedes muutiski nime. Muutunud nimi ei tee neid puhtamaks. Pigem meenutab, et taastatud iseseisvuse algusaastatel tegi Isamaa sigadusi(Iisraeli relvaost, erastamine – ärastamine, omandireform, sundüürnike probleem, rublamüük, jne.).

Ellujäämise piiril rabeleb Vabaerakond. Selle kevadel valitud esimees Andres Herkel näib praeguseks olevat erakonnas rünnaku alla sattunud. Samuti eraldus erakonnast uut erakonda teha lubav Artur Talvik. Lihtsam oleks tal olnud minna mõnda teise erakonda või teostada Vabaerakonnas võimupööre kui teha päris algusest uus erakond.

Ilma probleemideta ei ole ka suurima toetusega Keskerakond ja Reformierakond. Esimesel on käimas rida menetlusi ERJK ja kohtus prokuratuuriga. Teine sai uue esimehe Kaja Kallase, kellest on üsna vähe kuulda olnud ja tehtud avaldused pole midagi reformi sarnast avalikuks teinud.

Kõige stabiilsemas seisus näib olevat Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE. Nad on opositsioonis, saavad olla valitsuse vastu ja samas lubada inimestele südamelähedasi asju, ilma väga suure riskita, et nad peavad järgmistel valimistel neid valitsusse saamisel ka realiseerima. Nad ei saa valimistel esikohta ega pea valimislubadusi täitma asuma, sest koalitsiooni väiksemad osapooled ei saa kõiki valimislubadusi realiseerida.

Lõpuks tuleb ära märkid ka sotsiaaldemokraadid, kelle esimees Jevgeni Ossinovski lahkus valitsusest ministri ametist põhjendusega, et tahab keskenduda erakonna valimiskampaaniale. Augusti algul lahkus ka Urve Palo ministri ametist. Mõlema tuntud poliitiku asendajaks sai tundmatu inimene(Riina Sikkut ja Rene Tammist), kes pole isegi parlamendis asendusliikmeks olnud. Väljastpoolt poliitikat inimeste toomine näitab, et kogenud poliitikud hoiduvad praeguse valitsuse tööst.

Meenutame kümnendi algust, kus Soomes tõusid Põlissoomlased parlamenti ja nendega sarnane algatus tekkis ka Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga