Eesti peaminister Andrus Ansip armastab rääkida Eesti riigi madalast laenukoormast. See on osaliselt tõsi, sest riigi võlb ongi väike ja ulatus 2010. aaastal Eesti Panga andmete järgi 754,1 miljoni euroni.
EFSF-iga liitumiseks antud garantii on tegelikult raamatupidamise järgi võlg, see kajastatakse bilansis võlgadega samal poolel. Seega toimus 29. septembril 59 Riigikogu saadiku poolse otsusega selle võlakoorma 3,65 kordne kasvatamine, sest nüüd on see 754,1 miljoni + 2 miljardit eurot.
Virgo Kruve on kirjutanud artikli Eesti võlakoorma suurendamisest ja näitab ka graafiliselt Eesti Panga andmete alusel, et Eesti era- ja juriidiliste isikute laenukoormus koos riigivõlaga on juba 2007. aastast olnud suurem kui riigi sisemajanduse produkt. Järgnev graafik ongi selle teksti juurest.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve
Kui hakata meenutama, siis 2005. aastal sai peaministriks Andrus Ansip. Pärast seda toimus Eesti inimeste ja firmade võlakoorma kiire kasvamine ja juba järgmiseks aastaks olid need ligikaudu võrdsustunud. Seejärel 2007. aastal ületasid esmakordselt Eesti riigivõlad selle summa, mille eest toodeti riigis kaupu või pakuti teenuseid. Järgnenud aastatel oli võlakoormus pidevalt suurem kui riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP), mis on graafikul esitatud punase joonega.
Asjaolu, et Eesti Vabariik on vähe laenanud, pole eriti kindlustunnet andev, sest tema kodanikud on laenanud meeletult suure summa ja kui nende maksevõimega midagi juhtub, siis tunneb seda laekuvates maksudes ka riik. Tegelikult ongi riik kogenud maksutulude alanemist. Võrreldes 2008. aastaga deklareeriti Eesti riigile maksutulu 2010. aastal 33 protsenti vähem, mis on 29 miljardit krooni (1,85 miljardit eurot).
Tähelepanuväärne, et möödunud aastal teeniti Eestis palgatulu 1,85 miljardit eurot vähem kui 2008. aastal ja Eesti Vabariigi parlament otsustas 1,995 miljardit eurot anda EFSF fondile garantiideks.