Mölakaid on iga riigikorra ajal etteotsa saanud. Üks selliseid on IRL-i liige ja Vikerraadios mitmeid saateid teinud Ando Kiviberg, kelle juured on Viljandi folgi korraldamises. See on fakt, et ta ei maksnud oma rahast selle ürituse korraldamist kinni, vaid seda tegi tema juhitud asutus. Nüüd on avalikuks tulnud, et 2013. aasta septembris esitas ta eraisikuna avalduse ürituse kaubamärkide registreerimiseks. Etteheide pole mitte kaubamärgi registreerimises, vaid selle tegemata jätmine üritusi korraldanud asutuse alt. Jääb mulje, et Viljandi linnapeaks saanud mees tahtis oma tasku panna ka aastate pikkuse ürituse, mille organiseerimise juures oli ta ühena paljudest. See on midagi võrreldavad, et võistkond või orkester on palju aastaid teinud koostööd ja nüüd leiab treener või dirigent, et kogu edu on tema omand ja võtab karika ning viib selle oma koju.

Selline tegevus 3 avalduse esitamisega näitab suuri plaane. Viljandi linnapeale selline tegevus teiste poliitikute arvates ei sobi ja nad algatasid umbusalduse avaldamise. Kas see läheb läbi, saame näha.

Isamaa ja Res Publica liikmetel on sellist olukorda ka varem olnud. Näiteks Tõnis Lukas tegi oma kaubamärgiks sõna Isamaa. Edaspidi laulab tema hümni sõnadega “Mu kaubamärk, mu õnn ja rõõm kui kaunis oled sa.”

Res Publicast tulnud Raul Sarandi registreeris MTÜ Minu Eesti ja tema aatekaaslane Urmo Kübar oma juhitud MTÜ EMSL alt tegi sellest sõnast ka kaubamärgi.