26. septembril toimus Riigikogus esimene Euroopa Finantsstabiilsuse fondi (EFSF) osalemise arutelu. Selle teine arutelu on kavandatud juba 29. septembri erakorralise istungina. Kell 17. peaks algama esimene istung sotside eelnõu arutamiseks ja pärast seda tuleb tund hiljem siis EFSF arutelule.
Author Archives: Virgo Kruve
Eesti elab minevikust, vähemalt tähtpäevade järgi
Riigi tähtpäevad näitavad, mida peetakse meenutamist väärivaks ja tähtsaks. Eesti Vabariigis tähistati 22. septembrit Vastupanuvõitluse päevana. Sellel päeval 1944. aastal tungisid Nõukogude Liidu väed Tallinna ja saksa okupatsiooni asemel tuli teine (kommunistlik) võim.
Selle päeva tähistamine näitab, et eestlased elavad endiselt minevikus. Kusagil II maailmasõja lõpuaastas kui natsi Saksamaa oli juba taganemas.
Neljapäeval oli üsna huvitav jälgida telekanalite kajastust sündmusest.
Esiteks: venekeelne ETV2 näitas kaitseministri poolt pärja panemist ristisambale, mille ehitas tema erakonnakaaslane Jaak Aaviksoo umbes 120 miljoni krooni eest, kuigi algne leping sõlmiti 65 miljoni peale. Ühesõnaga, klaasist korruptsioonisamba juures.
Mart Laar on ideoloogiliselt tabavalt musta värvi mantlis.
Sündmus oli nii ebaoluline, et ükski inimene peale poliitiku ja tema semude ei jäänud kaadrisse. Kurb, sest jätab mulje ainult 5-6 inimese poolt tähtpäeva meeles pidamisest. Muidugi tuleb meenutada, et päev sai tähtpäevaks just IRL-i eestvedamisel.
.
Selline oli ametlik Eesti Vabariigi ürituste nimekiri.
Teistsuguse loetelu sündmustest sai venekeelse PBK vaataja. Näiteks nägi ta Enn Tarto ja Anne Eenpalu poolt pärja asetamist Vabadussõja võidusamba jalamile ja nende üritusel oli kümneid inimesi.
Järgnev on vaade kõnede pidamisest. Vasakul seisavad inimesed, keda lugesin erinevatest kaadritest vähemalt 35
Tarto paneb pärja. Ilmselt Mart Laar oli selleks ajaks juba ära käinud.
Üks pilt ka suuremast osas kohale tulnud inimestest.
Neid oli kindlasti vähem kui Pronkssõduri juurde kogunenuid.
Järeldus 22. septembri teleuudistest võiks olla selline, et venekeelne ETV jättis Pronkssõduri juurde kogunenud inimesed näitamata, seda tegi ka ETV. Eesti Reformierakonna ringhääling näitas ainult Mart Laari ja Jaak Aaviksoo poolt pärja panemist või kõnedepidamist.
Kõige objektiivsema ülevaate tegi hoopiski venekeelne PBK, mis näitas Pronkssõduri juurde kogunenud veterane kui ka vähemalt 35 osavõtjaga Eenpalu ja Tarto üritust Vabadussõja võidusamba juures pärgade asetamiseks. Mõmmibeebi kaitseminister (IRL-i esimees) kartis inimesi ja käis vargsi oma pärga panemas.
.
Saime oma Põliseestlased MTÜ, mis tegutseb eksiilis Saksamaal
9. septembril 2011 tehti Harju Maakohtu registriosakonnas kanne, millega registreeriti MTÜ Põliseestlased. Ilmselgelt poliitiliste kavatsustega ja üle lahe Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) eeskujul.
Selle juhatuse liikmetest on varasemast tuntud Jüri Toomepuu, kes saabus 1992. aastal Ameerikast siia Riigikogu valimisteks kandideerima. Tema ringkond oli Valga-, Võru- ja Põlvamaa aga tuntus ning tegevus jäid väheseks. Ta ei õigustanud temale antud suurt häälte hulka ja kohta parlamendis. Järgmistel 1995. aasta valimistel sai ta 4,6 korda vähem hääli, mis arvuliselt oli 13269 häält.
Vähemalt registrikaardi järgi on Toomepuu kõige eakamaid liige selles seltskonnas. Ilmselt ta on maskoti eest.
Noorim mees selles pundis on Georg Kirsberg, kes lahkus skandaaliga Kaitseväest ja seda kajastas ka ETV saade Ringvaade (kuuldavasti). Pärast seda kirjutas ta ka Delfis artikli, mida siinkohal viitama ei hakka.
Mida neil on praeguseks pakkuda? See Kirsberg on valmis kirjutanud ühe hüper-super-mega dokumendi, mis peaks kõigile head tooma. Ilmselt on selle autoril suurushullustust. Lugege ise selle lõppu!
Järgnevalt mõned Põliseestlaste utoopilisemad lubadused ja [sulgudes] nende kommentaarid.
1. Taastada koheselt Andrus Ansipi eelne andmekaitse seadus [Mida sellega mõeldakse? Arhiivide avamist või elektronside jälgimise lõpetamist? Selle viimase surus peale Euroopa Liit]
2. Täita KAPO read otsast lõpuni isikutega, kelle truuduses Eesti riigile kahelda ei saa. Seejärel panna KAPOle ülesandeks viia läbi põhjalik juurdlus endiste
punapartei funktsionäride suhtes [Kapomehed on truud sellele, kes neile palka maksab. Praegusel juhul ansiplastele ja laarikutele]
3. Kuulutada 27. märts ametlikult Langenud Vabadusvõitlejate päevaks
4. Koheselt püstitada pealinna Eesti sõduritele pühendatud monument, mis Lihulast 2002. aastal teisaldati [faktitundmine, see oli ikka 2004. aastal]
5. Viia läbi Põhiseaduse reform ning võtta vastutusele kõik poliitikud, kes on
Põhiseadust rikkunud [vali kord, nagu Res Publica 2003. aastal]
6. Piirata Eestist inimeste väljarändamist – luua siia eneseteostusvõimalused
7. Hakata väliseestlasi Eesti ühiskonda tagasi integreerima
8. Arendada vabal konkurentsil baseeruvat majandust, mis looks võrdsed
võimalused kõigile
9. Peatada Lasnamäele Vene õigeusu kiriku ehitamine [usulise vaenu õhutajad]
10. Panna peale moratoorium Lennart (Nikolajev) Mere poolt 1994 aastal sõlmitud Juulileptele [Kas selleks pole nagu hilja? Umbes 15 aastat hiljem.]
11. Viia sisse riiklikud keeleeksamid, mille mitte sooritamisel tühistada Eesti
kodakondsus
12. Keelata mittekodanikel valimine kohalikel valimistel [See läheb vastuollu Euroopa Liidu direktiivide ja põhimõtetega, näitab autori teadmatust]
13. Viia Kaitseväe kontsepsioon vastavusse Eesti vajadustega [õigem oleks öelda, Eesti rahaliste võimalustega]
14. Säilitada ajateenistus ning soosida Kaitseliitu
15. Tihendada Kaitseväe koostööd tsiviilühiskonnaga
16. Koheselt vallandad kõik Kaitseväelased, kes heal tasemel eesti keelt ei valda [kõik pole eesti peres kasvanud, see ei tee neid vähem patriootideks ega nõua eemale tõrjumist, sallimatus eestivenelaste vastu]
17. Sisse viia presidendi otsevalimised [selle poolt on kõik poliitikud aga keegi pole ära teinud, Urmas Reinsalu pani selle lausa 9 korruselise maja seinale]
18. Sisse viia demokraatlik valimisseadus [Mille poolest see erineks praegustest? Eesti seadused on kooskõlas Euroopa tavadega]
19. Pensioni II samba leping viia kooskõlasse Põhiseadusega
20. Taastada Eesti pangandus [Kust tuleb kapital ja inimesed?]
21. Töötada välja ühistupanganduse kontseptsioon ning ühistumajanduse
kontseptsioon (viia need õpetused ülikoolide õppekavadesse) [Praegu elame 21. sajandil ja 1930ndate ühistute aeg ei tule enam kunagi tagasi. Eelmisel aastal oli ka ühistute hooaeg meedias aga sellest enam ei räägita]
22. Luua Eesti kapitalil põhinev majandus, mis raha oma riiki investeeriks [rahal pole riiki, tema liigub soodsamatesse kasvamise tingimustesse]
23. Arendada edasi kodanikuühiskonna kontseptsiooni, mille raames sellepõhine õpetus sisse viia põhikooli ja keskkooli õppekavadesse
24. Tõsta õpetajate palkasid [keegi ei vaidleks vastu aga kust tulevad tulud?]
25. Viia sisse tasuta kõrgharidus [kes selle kinni maksab riigikassa tuludest?]
26. Taastada Eesti põllumajandus [sisutühi loosung. Samahästi võiks teatada, paneme päikese läänest tõusma]
27. Hoida riigikulul väljakoolitatud arstid ja hooldustöötajad kodumaal [kas sunnismaisus Euroopa Liidu ühes liikmesriigis? Inimeste vabast liikumisest pole kuuldud]
28. Kaotada maamaks [Millisest maksust peetakse üleval armeed, et see tagaks maaomandi säilimise välisvaenlase eest?]
Selle valitsemisprogrammi järgi tundub tegemist olevat loosungite, soovmõtlemise ja ebarealistlike asjadega. Mõned punktid on ka teostatavad, näiteks 3, 14 ja 15, mis ei vaja üldse rahalisi vahendeid ega kohta kellegi märgatavat vastuseisu.
Eriti sisutühi on loopida mõtteid stiilis taastada Eesti pangandus, kaotada maamaks või tõsta õpetajate palkasid.
Nende inimeste kirja pandud teksti järgi pole Põliseestlastel küll mingit mõju poliitikale. Pigem teostub punkt 7 ehk “Hakata väliseestlasi Eesti ühiskonda tagasi integreerima.” Jüri Toomepuu tuli Ameerikast, teda on vaja integreerida. Georg Kirsberg pani selle kirja Saksamaal, ilmselt vajab ka tema integreerimist.
Lõpetuseks oluline küsimus nende tegevuse kohta, et miks nad tegutseva eksiilis Saksamaal.
4. Miks peab liitumisavaldused Saksamaale saatma?
Sest Eestis pole ühtegi juhatuse liiget, kes neid vastu saaks võtta. Tulevikus volitame Eestis kedagi seda tegema ning tuleb ka võimalus saata liitumisankeet e-mailiga ja digiallkirjaga.
On ajaloos ennegi juhtunud, et isamaalise liikumise liidrid välismaal eksiilis viibivad. Kui on tõsine soov isamaa jaoks midagi ära teha, siis takistuseks see asjaolu kindlasti ei ole.http://poliseestlased.org/page3.html
Teksti täiendatud 15.03.2012. Selgus, et viidatud valitsemisprogrammi fail on kustutatud aga selle koopia on alles pe_valitsemisprogramm.pdf failina. Selle juures oli järgnev teade:
TÄHELEPANU – TEGEMIST ON VISANDIGA
Käesolevat programmi ei ole Põliseestlaste üldkoosolek vastu võtnud, seega on kõigil siin võimalus kaasa rääkida.Olen selle ise koostanud ning täiendan seda pidevalt. Hea meelega kuulan teiste inimeste arvamusi selle kohta. Mõned ideed on kindlasti ekstreemsed ja juriidiliselt teostamatud, kuid jätkusuutliku ning iseseisva Eesti loomiseks on nad vajalikud! Kõige raskem on paika panna seisukohta Euroopa Liidu osas. See nõuab veel pikemaid uuringuid.
Tartu tahab keelata telesaate tegemise
Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse on Eesti Reformierakondliku ringhäälingu vahendusel andnud teada, et nad ei kavatse lubada Tallinna Televisioonil teha varsti algavat saadet “Tartu – heade mõtete linn”, sest see on sarnane nende kaubamärgiga. Tema täpne tsitaat oli selline: “Aga kuidagi turunduslikult või oma sloganite ja muude kaubamärkidega me seda toetama ei hakka.” ERR pani uudisloo pealkirjaks, et ” Tartu ei luba oma kaubamärki Tallinna TV-l kasutada” aga seda Kruuse sõnaselgelt ei öelnud. Artikkel http://uudised.err.ee/index.php?06234674
Tegelikult ei saa Tartu linnavalitsus keelata kellelgi teha saadet pealkirjaga “Tartu heade mõtete linn”, sest nende registreeritud kaubamärk ei ole kaitstud telesaadete, videofilmide ega muu televisiooni või filmiga seonduvaga.
Selleks, et Urmas Kruuse saaks keelata saate pealkirjas sõnade “Tartu heade mõtete linn” kasutamise, oleks tulnud klassis 41 kaitsta tegevustena näiteks midagi järgnevat: etenduste lavastamine, produtseerimine; stsenaristiteenused; tele- ja raadioprogrammide lavastamine, valmistamine, produtseerimine; filmitootmine, -produtseerimine; videofilmide tootmine, produtseerimine; videofilmide montaaz; subtiitrimine; lindistusstuudioteenused; filmide üürimine, laenutus.
Linnavalitsus on klassis 41 kaitsnud aga järgmised asjad: haridus; väljaõpe, meelelahutus; spordi- ja kultuurialane tegevus.
Nende loetelude võrdlemisel selgub, et Linnavalitsus ei ole kaitsnud kombineeritud kaubamärki (logo + tekst) videode, filmide ja tele teleprogrammide tootmise alal.
Seejuures poleks nende sõnade lisamine loetelusse tähendanud täiendavaid kulutusi, sest riigilõiv on klassi kohta ja pole tähtis, mitu kaupa või teenust sa pikast nimekirjast võtad.