Märtsis kuulutas kohus välja Pärnu Keskust hallanud firma OÜ Aida Partnerid pankroti. Esimene katse tervikvara kortereid ja äripinnad müüa ebaõnnestus ja 16. juunil tehakse teine katse alghinnaga 7,32 miljonit. Kinnisvarale on seatud hüpoteeke 27,1 miljoni väärtuses.
Riigi prokuratuuri ja IRL-i kontorit eraldas ainult 1 väike maja. Kaitsepolitsei kontor on ainult 400 meetrit eemal. Pole sugugi üllatav, et taoliste lähedaste sidemete peale on IRL-i üks eesmärke oma poliitiliste konkurentide määrimine korruptsiooni kahtlustustega.
Ajalehes Põhjarannik on toodud üks viimaseid juhtumeid, kus politsei huvi ettevõtja vastu on tekkinud tema kuulumisest Keskerakonda.
Olen veendunud, et poliitiline huvi minu vastu tekkis kohe pärast seda, kui kandideerisin riigikogusse ja sain esimese korra kohta päris palju hääli – 335. Minu poliitiline kuuluvus “valesse” parteisse ehk Keskerakonda on tekitanud teatud ringkondades rahulolematust.
Pärast Keskerakonnale mittesõbraliku partei esindaja visiite kahte kontrollitavasse asutusse tekkisid kohe korruptsioonikahtlused ja algasid läbiotsimised.
Mind hämmastas, kui politsei pidas kinni kolleegi-ehitaja ja üritas temalt välja pressida valetunnistust minu suhtes, lubades selle eest tema vabastamist. Olin šokis, kui kuulsin, et mees veeti vanglast ilma advokaadita metsa kohtuma sõbraga, eesmärgiks valetunnistuse andmine, lootes sõbra pressingule. Tema sõnul sõidutati teda mööda linna ja narriti ilusate tüdrukutega ning lubati, et kui tema on vajaliku tunnistuse minu vastu andnud, siis saab ta kohe vabaks.
Kolleeg tuli jaoskonda ülekuulamisele kohe, kui kuulis, et teda otsitakse tunnistajana. Mõne tunni pärast oli mehest tehtud juba süüdistatav ning veel mõni tund hiljem saadeti ta arestikambrisse.
Ma ei usu, et kolleegil oli trellide taga aega nalja heita või ulmejutte välja mõelda.
Minu raamatupidaja ülekuulamisel ähvardati teda ja tema poega vangi panna, kui ta ei tunnista seda, mida uurijad tahavad. Selliste meetodite põhjal on mul jäänud mulje, nagu oleks politsei ja teatud poliitilised jõud moodustanud Ida-Virumaal omakohtu.
“Kas kuivikud on sul juba valmis pandud?” ironiseeris minu üle uurija, kelle arvates oli see vist lahe nali.
http://pr.pohjarannik.ee/?p=995
Virgo Kruve kirjutab Delfi artiklis, et 34 kuni 36 protsenti valitsusse kuuluva Isamaa ja Res Publica liidu annetustest on näetud avalikustamata aga need kajastuvad erakonna 2008. ja 2009. aasta aruannetes.
Katkend tekstist:
Virgo Kruve: Valitsuspartei annetustest on kolmandik salajased
IRL-i 2008. aasta majandusaasta aruandes on toodud eraldi read: „Liikmemaksud“ 279 063 krooni, „Annetused ja toetused“ 798 149 krooni, „Riigieelarveline laekumine“ 16 902 475 krooni ja „Muud tulud“ 2 200 krooni. IRL-i kodulehel avaldatud annetuste registri järgi saadi 2008. aasta I kvartalis 84 annetust summas 163 326 krooni, II kvartalis 75 annetust summas 183 145 krooni, III kvartalis 61 annetust summas 81 145 krooni ja IV kvartalis 86 annetust summas 158 241 krooni. Kokku saadi 2008. aastal 306 annetust summas 585 857 krooni, mis on 212 292 krooni või 36,2 protsenti vähem kui majandusaasta aruandes kajastatud summa (798 149 krooni). Kas see võib tõestada, et erakonda on salajaste annetustega rahastatud 212 tuhande krooni ulatuses?
Järgmisel aastal kordub samasugune avalikustatud ja deklareeritud annetuste erinevus. 2009. aasta aruandes on real „Liikmetelt saadud tasud“ summas 214 224 krooni, „Annetused ja toetused“ summas 18 518 227 krooni, „Tulu ettevõtlusest“ summas 14 890 krooni ja „Muud tulud“ summas 0 krooni.
Seekord on annetused ja riigilt saadud toetus arvestatud ühe summana, mis teeb tagurpidi arvestamise tülikamaks aga mitte võimatuks. Siseminister Marko Pomerantsi käskkirjaga number 151L (03.07.2009) vähendati kõigi erakondade toetusi eelneva aastaga võrreldes ja IRL-ile laekus ligi miljoni krooni vähem raha ehk kokku 15 903 563 krooni. IRL-i kodulehel on 2009. aasta annetused toodud järgmiselt: I kvartalis 77 annetust summas 83 042 krooni, II kvartalis 91 annetust summas 981 381 krooni, III kvartalis 91 annetust summas 193 957 krooni ja IV kvartalis 217 annetust summas 681 060 krooni. Kogu aasta peale 476 annetusega 1 939 440 krooni. Kui sellele summale liidame juurde riigilt saadud 15 903 563 krooni, saame summaks 17 843 003 krooni. See on 675 224 krooni vähem kui nad näitasid 2009. aasta majandusaasta aruandes! Annetuste summa erinevus on seejuures 34,8 protsenti ehk 675 224 krooni ulatuses on jäetud avalikustamata annetusi.
Kordan üle, et kahel järjestikusel aastal on IRL saadud annetusi näidanud 212 292 krooni ja 675 224 krooni võrra vähem kui on neid hiljem kajastatud auditeeritud majandusaasta aruannetes. Seejuures on mõlemal aastal selgelt eristatud liikmemaksud, riigilt saadud toetus, tulu ettevõtlusest või muud tulud.
Reformierakonna liikmelisus aitab isegi pärast kriminaalkorras süüdi mõistmist edasi töötada abilinnapeana, saada Eesti kõrgeimate hulka kuuluvat palka või hüvitatakse kuriteoga tekitatud kahju lausa maksumaksja rahadest.
26.aprillil 2006 tunnistas Tartu ringkonnakohus endise kaitseministri Margus Hansoni (Reformierakond) süüdi riigisaladust sisaldanud dokumentide kaotamises ning nendele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Hansonile mõisteti maakohtu otsusega 97 500 krooni suurune rahaline karistus.
Margus Hansonile karistuse leevenduseks kõrge palk
Tartu abilinnapea ametisse nimetati Hanson 30. märtsil 2007 ja juba samal aastal teenis ta 120 385 krooni enam kui linnapea Urmas Kruuse (REF), kes nimetati ametisse 26. aprillil.
Kahe mehe palgavahe kahanes 2008. aastal ja oli 88 774 krooni. Seevastu 2009. aastal sai Tartu abilinnapea Margus Hanson suurimat palka (783 220 krooni) kõigi Eesti linnapeade ja abilinnapeade seast ning ta teenis 122 343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust linnapeast Urmas Kruusest. Isegi Reformierakonna peaminister Andrus Ansip sai vaid 7363 krooni enam.
Eelmise aasta palgaandmed pole veel avalikud, aga võime eeldada, et ka neljas aasta järjest saab kriminaalkorras süüdi mõistetud mees abilinnapeana töötades peaministriga ligilähedast palka. Kui tema ametialase kuriteo karistus oli 97500 krooni suurune trahv, siis Tartus abilinnapeana teenides on talle makstud vähemalt 331 502 krooni enam kui õiguskuulekale Urmas Kruusele.
Vello Järvesalu lahkumishüvitis ületas kuriteokahju
8. septembril 2010 mõistis Pärnu Maakohus AS-i Taastusravikeskus Estonia endise juhi Vello Järvesalu (Reformierakond) süüdi omastamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning määras talle 154 500 krooni suuruse rahalise karistuse. Eelneva aasta sügisel maksis Estonia eelmine juhataja Maarika Koch Estonia vara omastamises süüdistatud Järvesalule lahkumishüvitiseks 783 947 krooni. Otsuse algatas linnavalitsuse poolt Reformierakondlik abilinnapea Jane Mets ja see põhjustas erimeelsusi erakonnas ja Ahti Kõo lahkumise volikogu esimehe kohalt.
Tervisekeskus esitas Järvesalu vastu tsiviilhagi 460 000 krooni tagasi saamiseks, aga võime üsna lihtsalt arvutada, et lahkumishüvitis ületas kuriteoga tekitatud kahju.
Need kaks näidet Tartust ja Pärnust tõestavad, et reformierakondlaste kuriteod makstakse kinni maksumaksja rahadega.
Artikkel ilmus 26. jaanuaril 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16167