Tallinn teeb maailma suurima reisisadama

Eesti on väike riik aga mereliiklus on siin võrreldav suure Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Tänu Tallinna reisijatele saab Helsingi maailma suurimaks sadamaks.

Laevafirma Tallink on suurim kasusaaja Helsingi ja Tallinna vahele kaksiklinna tekkimisest. Regulaarna laevaliiklus kogu ööpäeva jooksul on teinud võimalikuks inimeste uute harjumuste tekkimise. Eestist käib Soome tööle suurusjärgus 50 tuhat inimest, kuid soomlased käivad Tallinnas ostmas ja teenuseid tarbimas. See pole alkoralli ehk õlle ostmine, vaid kahe linna vahel liigutakse töö ja sugulaste pärast, samamoodi kui maakondadest käiakse tööle suurematesse linnadesse.

Maailma suurimad reisijate sadamad on hetkel Soome Helsingi, Suurbritanna Dover, Prantsusmaa Calais, Eesti Tallinn ja Rootsi Stockholm. Lääne-Euroopa rikaste riikide Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline Dover-Calais liiklus on võrreldavas suurusjärgus kui Helsingi sadamatest reisijad Tallinna(9 miljonit inimest) ja Stockholmi(2,3 kuni 2,4 miljonit reisijat).

Eelmisel aastal jõudis Helsingi Doveriga võrdsele tasemele ja käesolevaks aastaks prognoositud 12 miljonit reisiat võib viia napilt esikohale. Arvestusest on väljas ristluslaevade reisijad.

Ilma Tallinna 9 miljoni reisijata ei oleks Helsingi tipu lähedal ja Eesti majandusele ei prognoosita kasvu üle 2,5 % aastas, mis tähendab pikaks ajaks elatustaseme ebavõrdsuse säilimist ja järelikult Eestist tööleminekut kõrgema palgaga Soome. Liikumine võib olla ka Soomest ära, sest Euroopa Liidu siseselt on Soome nagu saar, millelt saab lahkuda lennuki või laevaga(Rootsi, Eestisse).

Hiljuti tuli börsiettevõtte Tallink välja teatega strateegilise investori otsimisest ja see võib tähendada, et mõni praegune suurinvestor on valmis osaluse müüma ja ettevõttest lahkuma. Sellest võib järeldada ka kasvu ammendumist, sest reisijate algandmete omanikuna saavad nad teada reisimise sageduse ja kestvuse ning selle põhjal prognoosida tõenäosust uue reisi tegemiseks. Näiteks on võimalik, et tööle läinud inimesed on vähem reisivad, sest viisid pered kaasa.

Vabalevi maksumaksja rahaga

Viimaseid päevi on vabalevis erakanalid Kanal 2 ja TV3. Alates 1.08.2017 jääb tasuta DVB-T signaalile ehk vabalevile ainult maksumaksja rahastatud ERR ja TTV.

Digitaalne telepilt oli läbikukkumine alates sellele täieliku üleminekuni juulis 2010. Analoogsaatjate väljalülitamist õigustati tookord võimalusega rohkem telekanaleid vaatajateni tuua aga tegelikult olid televisiooni parimad ajad siis juba möödas kui kõrvuti analoogsaatjatega olid digitaalselt kättesaadavad kuni 7 kanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, TV6, Kanal 11 ja Kalev Sport. Viimased 3 lahkusid telemasu tõttu juba 2012. aastaks ja Kalev Sport tuli muutunud nimega Tallinna Televisioon. Digitaalses võrgus oli 2012. aastal 5 telekanalit, millest enamik oli maksumaksja tasutud: ETV, ETV2, TTV ja erakanalid Kanal 2 ja TV3.

Kogu vabalevi ajal, alates digipöördest 2010. aasta juulis, ei ole lisandunud uut erakanalit. Juttu on olnud hoopis erakanalite lahkumisest, sisuliselt igal aastal. Näiteks Urmas Oru 17.05.2012 ajalehes Postimees „Minister komaga kimpus.” Järgnevatel aastatel oli peamiselt TV3 nende lahkumisjuttude rääkija ja nad tegid selle ka osaliselt ära kui läksid väiksema katvusega MUX7 võrku.

Murrang toimus 2016. aasta lõpus koos Eesti Meedia omaniku vahetumisega. Sisuliselt üleöö lõpetati venekeelse ajalehe „Postimees” trükkimine ja säilis ainult internetis tõlkimine, suleti raadio „Uuno” ja selle asemele tehti MyHits(justkui võõrast muusikat ei olekski enamikus raadiotes).

Lõpuks jõuti ka kontserni kuuluva telekanali Kanal 2 kulude ülevaatamiseni. 21. juunil 2017 kell 10 tuli ajalehes „Postimees” teade, et „Kanal 2 lahkub vabalevist.” Kell 12.25 saadi kommentaar oma konkurendilt: „Vabalevist lahkub ka TV3.” Selline telekanalite ühine otsus tekitas kahtlusi Konkurentsiametis aga võimaliku kartelli juhtumit ei leitud. Lihtsalt nüüd oli teleturu liider see, kes otsustas vabalevist lahkuda.

Erakanalid kärbivad kulusid

Vabalevis olemine on erakanalile kulu, mis ulatub miljoni euro ringi aastas. Vabalevis olevat kanalit peavad levitama ka teised telesignaali vahendavad firmad aga nad ei pea selle eest tasu maksma. Järelikult on erakanali peamine tulu läbi reklaami. Tasu eest müüdavas telepaketis saab telekanal tasu iga liituja pealt ehk see on lisatulu reklaamile.

Vabalevist lahkumine võib muuta telekanalite pingerida, sest viimastel andmetel on 55-60 tuhat majapidamist jäämas vabalevi kasutajaks ehk nemad ei ole liitunud tasulise televisiooniga. Starman on enda väitel juurde saanud 10 tuhat klienti, kellel oli juba antenn ja digiboks ning kelle ümberlülitumine on kõige kergem: osta kiipkaart ja vajadusel CONAX toega digiboks. Hoopis uusi seadmeid ja internetikaablit vajavad Telia Eesti(varasem Elion) poole pöördunud kuni paar tuhat klienti. Samuti on võimalik erakanalite pilti näha satelliidilt tulevat signaali pakkuva Viasatiga, mis tähendab seniste seadmete asemel uut (parabool) antenni ja uusi seadmeid ning 24 kuulist lepingut. Samuti suurel hulgal võõrkeelseid kanaleid.

Vabalevi asendamise hind

Televaataja jaoks tähendab vabalevist lahkumine tasulisele teleprogrammile üleminekut. See on ühekordne kulu antennile ja seadmetele(digiboks). Selle järel igas kuus arve vastavalt valitud teenuste arvule(paketile).
Starman.ee on suurim võitja erakanalite vabalevist lahkumisega. Tema kätte liigub esimesena tarbija makstud raha pärast tasuta-TV väljalülitamist ja tasulisele televisioonile üleminekut. Kohe digipöörde ajal oli see firma turul Zuum TV nimelise teenusega ehk juba analoogsaatjate väljalülitamisel oli inimestel võimalik tasulise DVB-T televisiooniga liituda. Viimaste andmetega juuli lõpust ongi nemad saanud juurde 10 tuhat liitunud klienti, kellest omakorda enamus vanuses 50 kuni 80. Neil klientidel võis kõik jääda samaks ehk neil oli sobiv antenn, sobivale saatjale suunatud ja digiboksil oli CONAX pesa kiipkaardile. Nad hakkasid senise signaali ja seadmete pealt lihtsalt kuutasu maksma. Antenni pööramine või uuega asendamine ja kiipkaarti toetava digiboksi soetamine olid sarnased kulutused, mis tehti analoogsaatjate väljalülitamise eel.

Starman.ee on suurim võitja erakanalite vabalevist lahkumisega. Hind on 6,99 eurot kuus.
Starman.ee on suurim võitja erakanalite vabalevist lahkumisega. Teenuse hind on 6,99 eurot kuus.

Starmani hind läbi Zuum TV vaajale on suve lõpuni tasuta ja seejärel 6,99 eurot kuus. Väikseimas S-paketis on 18 kanalit ehk ETV, ETV2, ETV+, TTV, Kanal 2, TV3, Kanal 11, Kanal 12, TV6, MyHits ning ülejäänud välismaised.

Telia.ee pakub IPTV ehk interneti põhist televisiooni, millele ei sobi vabalevi DVB-T seadmed. Vajalik on telefonikaabli ühendus ja uute seadmete (ruuter+digiboks) omamine või tähtajalise lepingu sõlmimine. Telekanalite hind suve lõpuni on 6 eurot kuus, seejärel 12,33 eurot kuus. Seadmed 24 kuuks ilma tähtajata tasuta (digiboks, ruuter, pult). Saadaval on 20 kanalit, mille hulgas ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3, Kanal 12, Kanal 11, TTV ja ülejäänud välismaised. Lisaks televisioonile saab lisatasuga interneti ja lauatelefoni(tegelikult küll skype sarnane interneti telefon VoIP).

Viasat.ee kaudu saab satelliidiga pakutava DVB-S signaali, mille väikseimas „Viasat hõbe” paketis on ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja TTV(puudub ETV+). Esimesed 3 kuud tasuta, seejärel 9,99 eurot** kuus (** lisatingimustega). Lepingu kestvus minimaalselt 24 kuud. Kui leiad kellegi ohvri, kes samuti liitub, siis saad ise 3 kuud tasuta teleteenust.
Lisaks neile on turul väiksema turuosaga firmad. Kaabeltelevisooni pakub STV, üle õhu interneti pakkuja Levikom.

Erakanalite Kanal 2 ja TV3 lahkumine vabalevist oli märguanne, et Tasuta TV(Levira kaubamärk) aeg on ümber saamas, sest sinna on jäänud ainult maksumaksja rahadega ERR-i telekanalid ja TTV. Kui teha ennustus aastaks 2024, siis võitnud on IPTV põhine tehnoloogia ehk interneti kaudu teleprogrammi edastamine. Sellel on välismaiseid edulugusid, näiteks Netflix on asendus kaabeltelevisioonile.

Muutus 1. augustil 2017

Öösel kell 1 lülitati sisse Kanal 2 ja TV3 kanalitel krüpteering. Digiboksid reageerisid sellele erinevalt. Näiteks Samsung DTB ei kuvanud krüpteeringu lisamise teadet(TV3), seevastu Jacobson’s pildi alla tekkis krüpteeringust teavitav kiri Kanal 2 signaaliga. Veel hommikul kell 7 oli võimalik Kanal 2 vaatamine, mille all oli krüpteeringust teavitav kiri. Hommikul kell 9 oligi pilt krüpteeritud.

Vabalevist lahkumist ei toimunud sarnaselt analoogtelevisiooni väljalülitamisega, sest saatjad jäid töötama samadel sagedustel, kuid signaalile lisandus krüpteering. See tähendab, et endised vabalevi seadmed on nüüd erafirma Starman huvides töötavad. Kui 2012. aastal läks TV3 üle MUX6 võrku, mille levi oli 85 % territooriumist, siis need inimesed ei näe kanalit isegi kiipkaardi kuutasu eest.

Rahandusminister võitis umbusaldajad

Opositsiooni langenud Eesti Reformierakond korraldas esimese parlamentaarse rünnaku Jüri Ratase valitsusele läbi umbusalduse algatamise rahandusminister Sven Sesterile. Umbusaldus kukkus läbi, selle poolt hääletas 3 saadikut vähem kui oli algselt esitajaid.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval 1. juunil läks Eesti Reformierakonna esimees Hanno Pevkur Toompea lossi kõnepulti ja teatas, et neil on üle anda 45 saadiku allkirjaga umbusaldus IRL-i rahandusminister Sven Sesteri vastu.

„Tänasel lastekaitsepäeval ei tahaks nii morni teemaga Riigikogu pulti tulla, aga midagi ei ole teha./…/ Aga Eesti laste tuleviku üks osa on see, kas me elame riigina võlgu või mitte ja milline on Eesti riigi rahanduslik tulevik, milline tulevik meid ees ootab. Ja seetõttu tegelikult vaadates viimaste aegade arengut, on näha, et üks Vabariigi Valitsuse liige, kes peab vastutama Eesti rahanduse eest ega saa lähtuda ainult sellest, et ma täidan koalitsiooni käsku, on asunud tooma siia Riigikogu saali eelnõusid, valitsuse toel loomulikult, mis lähevad vastuollu kehtivate seadustega, mille tulemusel me hakkame riigina elama võlgu, mis nõrgestavad riigi rahanduse seisu, Eesti riigi kestlikkust ja Eesti majandusarengu väljavaateid. Vaadates ka tänaseid lehti, Eesti Panga president, Vabariigi Presidendi majandusnõunik, mitmed ökonomistid, sh härra Nestor – stenogrammi huvides ütlen siiski, et jah, SEB analüütik Mihkel Nestor – on öelnud, et eelarve tasakaal on midagi sellist, mida lõhkuda ei saa ja laenu ei tasu võtta. Pikemad seletused seletuskirjas, aga meil on üle anda 45 rahvasaadiku nimel umbusaldusavaldus rahandusminister Sven Sesterile.”

Seejärel toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti inimarengu aruanne 2016/2017” arutelu, millele kulus rohkem kui 4 tundi.

Kell 14.20 algas rahandusminister Sven Sesteri umbusalduse arutamine. Ministrile anti 5+3 minutit umbusaldajate väidetele vastamiseks.

„On tõsi, et Eesti majandusel ei ole juba aastaid olnud päikeselised ajad, hoolimata valitsuste vahetusest. Siiski on pilved hakanud hajuma ja päike pilve tagant paistma. Märk kiirema majanduskasvu võimalikust taastumisest on ka eilne Statistikaameti uudis, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%. Loomulikult on siin tugevalt taga taastuv nõudlus välisturgudel. See tähendab, et aasta esimeses kvartalis näitas Eesti majandus üle tüki aja korralikumat kasvu./…/

Kuna majanduse kasvutempo on meile pettumusi valmistanud mitu aastat järjest, siis on meie majanduse baastase veel küllaltki madal. Töötame selle nimel, et majanduse head kasvu näitaksid ka järgmised kvartalid./…/

Eesti poliitikas ei ole viimastel aastatel esile kerkinud just palju ideid, mis meie elu tegelikult muudaksid. Erakondade programmid eelmiste valimiste eel olid pikad ja üksikasjalikud, aga neis oli väga vähe edasiviivat ja ühiskonda laiemalt puudutavaid ideid. Mõned ideed siiski on olnud. Üks nendest oli ka IRL-il. Selle eest olen ma poliitikuna nii valimiste eel kui ka järel seisnud ja seisan edasi. Maksuvaba tulu reform langetab tööjõumakse ja teeb seda jõuliselt. See aitab leevendada ka ühte Eesti majanduse keerukaimat probleemi, töötajate nappust. Järgmisel aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus./…/

Lisaks madalama palgaga töötavatele inimestele on keskmist palka saavatel inimestel esimesed 500 eurot maksuvabad alates 1. jaanuarist 2018. Tegu on suure muudatusega. Eelmise valitsuse 10-eurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 32 aastat. Nii jõuline tööjõumaksude vähendamine on võimalik teoks teha nihutades maksukoormust teenimiselt tarbimisele. Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne ära unustada mis tänu täiendavale maksutulule paremaks muutub. /…/

Mitmed ettevõtjad on öelnud, et vahepeal oli palju aastaid, kus nad rahandusministri jutule ei pääsenud. Mulle meenub siinkohal Jürgen Ligi kahjuks tänaseks päevaks juba kuulus lause, et ettevõtjaid on ju vaid 4% ühiskonnast, et mis nad virisevad. Neid on tõesti ainult 4%, aga nad toovad 90% maksutulu. Kellega siis veel kui mitte nendega suhelda./…/

Opositsiooni töö on teha kriitikat, see on endastmõistetav. Ei saa aga öelda, et kurtmisele lisaks oleks opositsioon pakkunud mõne tegeliku ja sisulise alternatiivi, kuidas meie majandust kiiremini kasvama panna. /…/

Nagu ma eespool ütlesin, olen ma seda meelt, et majanduskasvu ei pea kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada. Kui vaadata valitsuse poliitikat tervikuna – ja valitsuse poliitika on tervik, mitte ainult tervikust välja nopitud maksumuudatused, mis viimasel ajal on kõvasti kriitikat saanud –, siis on ka see valitsus ja koalitsioonilepe tehtud kiirema majanduskasvu toetamiseks. Selle nimel olen ka mina teinud tööd täieliku vastutustundega./…/”

Sellele järgnes Jürgen Ligi küsimus, kes tahtis teada, millal ta halvustas 4 protsenti ettevõtjaid, keda ei tasu kuulda võtta ja kellele Sven Sester vastas, et ta saadab need talle eraldi, sest tegi eelnevalt kodutööd.

Edasi järgnes fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Reformierakonna poolt oli selleks Jürgen Ligi, kes midagi positiivset ei saanud loomulikult tunnistada.

Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva teatas järgnevat: „Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta täna kindlasti mitte rahandusminister Sven Sesteri umbusaldamist ja seda kõike ühel väga lihtsal põhjusel: rahandusminister Sven Sester täidab tõesti koalitsiooni antud suunist, koalitsiooni antud ülesannet muutmaks Eesti elu, muutmaks seda kardinaalselt just nendes võtmetes, mida me teeme meie laste, meie perede, meie inimeste heaolu parandamiseks.”

Opositsioonilise EKRE esindaja Martin Helme: „Ma tahaksin kõigile meelde tuletada, et parempoolsed saavad aru, erinevalt vasakpoolsetest, et iga euro, mille valitsus laiali jagab, on enne kellegi teise käest ära võetud. Praegune valitsus võtab seda näiteks ära abielus peredelt, sellega, et ta kaotas ära abikaasade ühise tuludeklaratsiooni, jättes sellest järele ainult kuludeklaratsiooni. Ja loomulikult vastutab kogu selle poliitika eest kogu valitsus, aga Jürgen Ligi toodud asjaolud on minu meelest sellised, mis teevad täiesti võimatuks praeguse rahandusministri jätkamise toetamise.”

Valitsusse kuuluva Keskerakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Mihhail Stalnuhhin: „Meil oleks ammu olnud vaja muuta riigi poliitikat, pöörata see rahva poole, kohaliku omavalitsuste poole, sotsiaalpoliitika poole, ja rohkem panustada investeeringutesse. Praegune koalitsioonipoliitika ongi selline. Arusaadav, et kõik ei saa sellega rahul olla, sest Lomonossovi-Lavoisier’ seadus ütleb: ei ole võimalik ühest kohast võtta nii, et sealt ei kaoks midagi. Ikka on kuskilt midagi vaja võtta. Me lahendame kõik need probleemid ära ja selleks on meil piisavalt aega. Aga täna me kinnitame, et me toetame praeguse koalitsiooni poliitikat ja oleme vastu umbusaldusavaldusele. Ma rääkisin muidugi Keskerakonna fraktsiooni nimel.”

Sesteriga samasse erakonda kuuluv Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esindaja Priit Sibul: „Head kolleegid! See valitsus sai ametisse novembrikuus ja ma absoluutselt mõistan, et kõigile ei ole see meeltmööda. Hommikul oli kohtumine Igor Gräziniga, kes ütles, et iga opositsiooni eesmärk ja võimalus alati on, et kui vähegi võimalik koalitsiooni umbusaldada, siis ta seda ka teeb. Seda me täna siin ka näeme./…/ Kui on ministrile ette heidetud seda, et ta tõstab makse, siis sama palju kritiseeritakse teda arusaamatul põhjusel selle eest, kui ta püüab leida lahendusi, et neid makse ära jätta. Ma arvan, et tasuks korra peegli eest läbi käia ja mõelda, milles ja kes täpselt süüdi on. Me oleme leppinud kokku koalitsioonis teatavad poliitikasuunad ja neid on Sven Sesteri eestvedamisel ellu viidud. IRL-i fraktsioon toetab rahandusministrit.”

Vabaerakonna nimel kõneles Andres Ammas, kes oli varem Isamaaliidus ja lausa selle peasekretär: „Sven Sester on rahandusministrina suutnud midagi täiesti ainulaadset ja uskumatut. Ma pean silmas asjaolu, et kuigi ta mõni hetk tagasi rääkis suhtlemisest ettevõtjatega ja ta on aastaid olnud IRL-i võtmeisik suhtlemises sponsorite ja ettevõtjatega, siis nii massiivset vastuseisu ettevõtjate poolt, nagu see väljendus eile meile ja avalikkusele saadetud ettevõtlusorganisatsioonide ühises pöördumises, ei mäletagi, vähemalt mitte Eesti lähipoliitikast./…/

Kolleeg Jürgen tsiteeris siit puldist härra Sven Sesteri varasemaid väljaütlemisi. See on kõik mustvalgel kirjas, seda ei saa olematuks teha, kuigi võib-olla täna tahaks keegi. See paneb härra ministri väga keerulisse olukorda, kohati, võiks öelda, lausa skisofreenilisse olukorda. Ta on rääkinud ühte, siis rääkinud eelmise valitsuse rahandusministrina teist ja nüüd, selle valitsuse rahandusministrina räägib hoopis kolmandat. Millal ta siis on tema ise? Millal oli Sven Sester tema ise? Kas siis, kui ta ütles, et eelarve tasakaal tuleb põhiseadusesse raiuda, või on ta seda nüüd, kui ta ütleb, et see enam ei ole tähtis? Selline olukord võib, vabandage, üks kord viia isiksuse lõhestumisele. Sellest tuleks Sven Sester päästa.

Ma saan aru, kui tänane koalitsioon ja IRL eriti ei saa opositsiooni umbusaldusega kaasa tulla – teie uhkus ei luba seda lihtsalt. Hea küll, hääletage täna siis umbusalduse vastu, aga võtke homme ise midagi ette. Tooge Sven Sester sealt tule alt ära ja vahetage rahandusminister välja. Tema ei pea tõesti kõiki koalitsioonikaaslaste poliitiliselt lühinägelikke ja rumalaid mõtteid teoks tegema ja nende eest vastutust kandma.”

Järgnes tavaline protseduur enne olulist hääletust: kohaloleku kontroll. Ennast registreeris 94 saadikut. Umbusalduse poolt hääletas 42 saadikut(3 vähem kui algatas) ja selle vastu 52 saadikut. Sven Sesteri umbusaldus ei leidnud toetust. Kokku kulus sellele 33 minutit.

Sven Sesteri umbusalduse hääletus 1. juuni 2017, selle poolt oli 42 ja vastu 52 saadikut.ut.
Rahandusminister Sven Sesteri umbusaldus kukkus läbi, poolt 42(algatajaid 45) ja vastu 52 saadikut. 1.06.2017.

See oli esimene Reformierakonna umbusaldus Riigikogus praeguse valitsuse vastu.

Reval Esten OÜ varastas domeeni turismiweb.ee

Eestis on turismiga seotud infot avaldanud Hansalevi OÜ omanduses olnud turismiweb.ee aga selle majanduslik seis läks nii halvaks, et see firma jäeti maha oma surma ootama ning domeeni varastas endale hiljem asutatud firma Reval Esten OÜ (reg. 12590932).

Tegemist on Ove Siiro skeemiga, kuidas ta lasi pankrotti minna miljoni kroonise maksuvõlaga firma Langersen OÜ ja viis domeeni living.ee üle pool aastat varem asutatud firmale. Täpsemalt on sellest kirjutatud oktoobris 2008. aastal. https://www.eta.ee/pankrotis-living-ee-maksuvolg-931-647-krooni/

Turismiweb.ee taga olnud firma Hansalevi OÜ oli tuntud spam võrgustiku loojana, kuhu kuulus veel zuper.ee ehk praeguseks Zuper OÜ.

Hansalevi OÜ maksuvõlg oli augustis 2010. koguni 80 002 krooni ja intress 1106,73 krooni.

Sama aasta alguses oli registrikaart järgmine.

HANSALEVI OÜ (registrikood 10777652) kohta on avatud:
1) äriregistri B-osa registrikaart Harju Maakohtu registriosakonnas, millele on tehtud kanded:
1. kanne kinnitatud 06.06.2001 (Esmakanne)
2. kanne kinnitatud 10.08.2007 (Muutmiskanne)
3. kanne kinnitatud 04.12.2008 (Muutmiskanne)
4. kanne kinnitatud 05.01.2009 (Muutmiskanne)
Äriregistri B-osa registrikaardi kehtivad andmed on:
Teine veerg: a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala
1. kanne a) HANSALEVI OÜ
4. kanne b) Lehe 68 Tallinn 13417
Kolmas veerg: osa- või aktsiakapital
1. kanne 40000 Eesti krooni.
Neljas veerg: juhatus, pankrotihaldur, likvideerija *
1. kanne Mario Pruul juhatuse liige, elukoht Tallinn, isikukood 3780224****
1. kanne Tauri Purkas juhatuse liige, elukoht Tallinn, isikukood 3780303****

Alates 2015. aastast on firma juhatuse liige keegi Joosep Aul ja Tallinna asemel aadress Tartus.

HANSALEVI OÜ (registrikood 10777652) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1:
Ärinimi ja aadress
1. kanne: Ärinimi on HANSALEVI OÜ
9. kanne: Aadress on Vasara tn 48, Tartu linn, Tartu maakond, 50113
Kapital
5. kanne: Osakapital on 2 556 eurot
Esindusõigus
9. kanne: Juhatuse liige on Joosep Aul, isikukood 38810272766
* Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
Õiguslik seisund
1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing
9. kanne: Põhikiri on kinnitatud 10.11.2015
1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12
Märkused
8. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ ning regionaalministri 19. juuni 2013. a määruse nr 6 „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord” alusel.
Kannete loetelu
Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1. kanne: Kinnitatud 06.06.2001 (esmakanne)
5. kanne: Kinnitatud 23.01.2012 (muutmiskanne)
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
8. kanne: Kinnitatud 11.06.2015 (muutmiskanne)
9. kanne: Kinnitatud 11.11.2015 (muutmiskanne)
Väljatrüki lõpp

Hansalevi OÜ ei ole esitanud 2013., 2014. ja 2015. aasta aruannet ning tema kohta on avaldatud kustutamisteade.

Liik Selgitus
Ettevõtjale HANSALEVI OÜ on 16.02.2016 tehtud määrus nr Ä 10058080 / M1 – Hoiatusmäärus registrist kustutamiseks: majandusaasta aruanne esitamata. Registrit pidav kohus hoiatab äriseadustiku § 60 lõike 1 alusel majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingut registrist kustutamise eest.
10777652
HANSALEVI OÜ (registrikood 10777652) registrikaart 2017
Hansalevi OÜ eest vastutab 2015. aastast Joosep Aul

Domeen turismiweb.ee on nüüd 30.12.2013 asutatud firma Reval Esten OÜ (reg 12590932) omanduses. See ongi Siiro skeem: vana firma jäetakse kustutamist ootama ja domeen viiakse uuele hiljem asutatud firmale.

12590932
Turismiweb.ee domeen on saanud 30.12.2013 asutatud Reval Esten OÜ (reg 12590932) omandusse.

Uuel firmal ei ole ka paremini läinud. Nad on küll aruanded esitanud aga maksuvõla märk on jätkuvalt küljes.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel Reval Esten OÜ (12590932) maksude ja maksete võlgu seisuga 03.02.2017 järgmiselt:

Nõude liik Maksuvõlg (EUR) Sh tasumisgraafikus (EUR) Sh vaidlustatud (EUR)
Käibemaks 118,09 0,00 0,00
KOKKU: 118,09 0,00 0,00

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel Reval Esten OÜ (12590932) seisuga 03.02.2017 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 24,26 eurot.

Maksukohustuslasel on maksuvõlg alates 20.01.2017.

Reval Esten OÜ (12590932
Reval Esten OÜ (12590932) maksude ja maksete võlg

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel Reval Esten OÜ (12590932) maksude ja maksete võlgu seisuga 20.02.2017 KOKKU: 1 288,91 ja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 32,35 eurot. Maksukohustuslasel on maksuvõlg alates 10.02.2017.

Reval Esten OÜ (12590932) võlg
Maksukohustuslasel Reval Esten OÜ (12590932) maksude ja maksete võlgu seisuga 20.02.2017 KOKKU: 1 288,91
Reval Esten OÜ (registrikood 12590932) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1:
Ärinimi ja aadress
1. kanne: Ärinimi on Reval Esten OÜ
2. kanne: Aadress on Nõmme tee 23-31, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11312
Kapital
1. kanne: Osakapital on 2 500 eurot
Esindusõigus
1. kanne: Juhatuse liige on Kristjan Krevald, isikukood 38105062747
* Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
Õiguslik seisund
1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing
1. kanne: Põhikiri on kinnitatud 30.12.2013
1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12
Märkused
2. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel.
Kannete loetelu
Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1. kanne: Kinnitatud 30.12.2013 (esmakanne)
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
2. kanne: Kinnitatud 16.09.2016 (muutmiskanne)
Väljatrüki lõpp
12590932
Reval Esten OÜ (registrikood 12590932)

registrikaart

Kristjan Krevald
Juhatuse liige on Kristjan Krevald

Kindlasti näeme selles loos veel uusi pöördeid. Näiteks Living.ee aadressil mööblipoe pidamine lõppes pankrotiga alles kevadel 2015 ja kohus kuulutas nime vahetanud AKERSTON GRUPP OÜ, LIVING.EE Osaühing; Livingshop OÜ; (reg 11511519, esmakanne 17.06.2008) pankroti välja juunis(?) ning kustutati registrist 21.08.2015.